Viktor Stepanov
Viktor Stepanov (karjala Viktor Nikolaevič Stepanov, vene Виктор Николаевич Степанов, sündinud 27. jaanuaril 1947 Viteles Aunuse rajoonis) on Venemaa Föderatsiooni ja selle koosseisu kuuluva Karjala Vabariigi poliitik. EluluguStepanov sündis 1947. aastal karjalaste peres ja kasvas üles karjalakeelses keskkonnas.[1] Aastatel 1962–1966 töötas ta Vitele puidutehases mööbelsepana.[2] 1966. aastast oli ta Aunuse rajoonikomitees, tegutsedes komsomolis kõigepealt organisatsiooniosakonna teise, hiljem esimese sekretärina. 1973. aastast tegutses ta Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Karjala Regionaalse Komitee (obkomi) komsomolis.[2] Stepanov lõpetas 1975. aastal Karjala Riikliku Pedagoogilise Instituudi ja 1980. aastal Leningradi Kõrgema Parteikooli. 1987. aastal lõpetas ta õpingud Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee kõrgemas poliitilises koolis ja omandas filosoofiateaduste kandidaadi kraadi.[2] Poliitiline karjäärKarjalas1980. aastast oli Stepanov Aunuse rajoonikomitee teine sekretär. 1982. aastal sai temast Prääsä rajoonikomitee esimene sekretär. Pärast õpinguid jätkas ta aastatel 1987–1989 tegevust Karjala oblastikomitee instruktorina.[2] 1989. aasta detsembris valiti ta Karjala ANSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, 1990. aasta aprillis ka ülemnõukogu esimeheks. Sellest ajast täitis ta ka Karjala valitsuse juhi rolli.[3] Ta juhtis Karjala ANSV muutmist Karjala Vabariigiks. Pärinedes ise nomenklatuurist, juhtis ta demokraatlikumale režiimile liikumist rahulikul ja tasasel tempol, näiteks säilitades nõukogudepärase põhiseaduse muudetud kujul.[1] Ta üritas Karjala positsiooni uue Venemaa koosseisus tugevdada, muutes selle Moskva jaoks olulisemaks keskuseks. Näiteks pakkus ta välja Petroskoi kohana, kus võiks koguneda Venemaa uue põhiseaduse kirjutamise kogu. Samuti andis ta karjalaste rahvusliikumistele piisavalt häält, et neid kuulda oleks, kuid peamiselt sihiga näidata end mõistlikuma poliitikuna, kellega Moskva saab läbi rääkida. Karjalaste positsioon vabariigis tollal nõrgenes, vabariigi põhiseaduse muudatustega kaotas ametliku rolli vabariigis ka soome keel, ainsaks ametlikuks Karjala riigikeeleks jäi vene keel.[4] 1994. aastal valiti Stepanov Karjala Vabariigi peaministriks.[2] Üleüldiselt on tema valitsusaega iseloomustatud kui demokraatliku. Stepanovile meeldis enne otsuste tegemist kolleegidega otsuseid arutada. Tema ajal oli Karjala rajoonidel märkimisväärne kohalik otsustamisõigus ja ta soosis vabariigi õiguste laiendamist föderatsiooni tasemel, kuigi ei astunud selle nimel konkreetseid samme.[5] Kommunistliku tausta ja selle vastasseisu tõttu Moskvaga ajas ta oma võrreldes järelkäija Katanandoviga iseseisvamat (kuid siiski konflikte vältivat) poliitikat.[6] Tema ajal sai Karjala oma eriesindaja Läänemeremaade Nõukogus ja Barentsi Euro-Arktika Nõukogus ning loodi Soomega jagatud Karjala euroregioon.[7] Tema populaarsus siiski vähenes ja tema peatset langust peaministri kohalt ennustas lüüasaamine 1996. aasta kohalikel valimistel, kus ta jäi alla tollasele Petroskoi linnapeale Sergei Katanandovile. Kohalike suurfirmade, riigimeedia ja ülevenemaalisest kommunistide toetusest hoolimata kaotas Stepanov 1998. aastal Katanandovile ka peaministri koha.[8] Aastatel 2006–2021 oli Stepanov rahva valitud saadik Karjala Vabariigi Seadusandlikus Kogus (ehk vabariigi parlamendis).[9] VenemaalAastatel 1990–1993 oli ta Venemaa Rahvasaadikute Kongressi (ehk parlamendi) liige.[9] Hoolimata tema toetusest parlamendile 1993. aasta oktoobriputšis valiti ta 1993. aasta parlamendivalimistel saadikuks Venemaa Föderaalassamblee ülemkotta Föderatsiooninõukogus.[1][2] Föderatsiooninõukogus oli ta 1994. aasta veebruarist Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) komisjoni liige. 1996. aasta jaanuarist oli ta komisjoni aseesimees.[3] Aastatel 1998–2002 oli Stepanov Venemaa ja Valgevene Liidu täitevkomitee juhtumikorraldaja.[2] Aastatel 2001. aasta detsembrist 2006. aasta aprillini oli ta taas Venemaa Föderatsiooninõukogus, seekord Karjala Vabariigi juhi esindajana. 2001. aastast kuni 2004. aasta septembrini oli ta taas SRÜ komisjonis, sealt edasi komisjoni aseesimees. 2004. aasta maist oli ta ka Föderatsiooninõukogu põhiseadusliku võimu rakendamise metoodika komisjonis.[3] IsiklikkuHobidena enda sõnul loeb ja mängib malet. Oskab soravalt ka soome keelt.[9] Olnud abielus, lahutatud.[10] Tunnustus
Viited
|
||||||||||||||||||||||||||||||
