Skellig Michael
Skellig Michael (iiri Sceilig Mhichíl, Sceilig Mhór 'suur kalju') on asustamata saar Atlandi ookeanis, üks kahest Skelligi saarest. See asub 11,6 kilomeetrit Iveragh' poolsaarest läänes Kerry krahvkonnas Iirimaal.[1] Saare pindala on 21,9 ha. Kunagi 6. ja 8. sajandi vahel asutati saarel kristlik klooster, mis oli püsivalt kasutuses kuni 12. sajandini.[1] Kloostri varemed koos suure osaga ülejäänud saarest kuuluvad 1996. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.[1] AjaluguKloostrieelne aegEnne kloostri rajamist oli saar asustamata.[1] Rahvapärimuse järgi maeti saarele Milesiuse poeg Ir. Ühes 8. või 9. sajandist pärineva teksti järgi põgenes Iarmumani kuningas Duagh "Scellecc"'ile peale tüli Casheli kuningatega. Kas need sündmused tegelikult ka aset leidsid ei ole teada.[1][2] KloosterKloostri täpne asutamisaeg ei ole teada.[2] Esimene kindel viide kloostri tegutsemisele saarel on 8. sajandist pärinev teade "Suibhini of Skeligi" surmast. Pärimuste kohaselt olevat kloostri asutanud aga püha Finnian 6. sajandil.[2] Klooster oli pühitsetud Miikaelile hiljemalt 1044. aastast, kui pärinevad teated "Aedh of Scelic-Mhichí" surmast.[3][2] Pühitsemine Miikaelile võis toimuda aga juba 950. aasta paiku, kui kloostrile lisati uus Püha Miikaeli kirik (kiriku lisamine pühitsemise tähistamiseks oli tüüpiline).[1] Klooster oli püsivalt asustatud 12. või 13. sajandini. Selle aja jooksul muutus kliima Skellig Michael ümbruses jahedamaks ja tormid muutusid sagedasemaks. Samuti toimusid muutused Iiri Kiriku struktuuris ja see kõik pani kogukonna saart hülgama ja kloostrit Baile an Sceilgi kolima.[1][2] Peale kloostritSaar jäi Püha Augustinuse ordu omandisse, kuni Elizabeth I 1578. aastal Baile an Sceilgi kloostri laiali saatis.[1][2][4] Saar läks seejärel Butlerite perekonna omandisse ja jäi nende kätte kuni 1820. aastateni, mil Corporation for Preserving and Improving the Port of Dublin (Iirimaa Majakakomisjoni eelkäija) ostis selle sundvõõrandamise käigus Waterville John Butlerilt.[3][1][2][4] Saare Atlandi ookeani poolsele küljele ehitati kaks majakat koos eluhoonetega personalile. Need valmisid 1826. aastaks. Avalike Tööde Amet (Office of Public Works) võttis kloostri varemed 1880. aastal enda hoole alla ja parandas mõningaid lagunenud ehitisi ning ostis lõpuks saare majakakomisjonilt (v.a. majakad ja nendega seotud hooned).[3][1][2] Maailmapärandi nimekirja lisamine
Skellig Michael esitati nominendiks ICOMOS-i poolt 28. oktoobril 1995, soovitades saare nimekirja võtta kriteeriumide (iii) ja (iv) alusel, mis seonduvad paiga kultuurilise väärtusega.[4] Skellig Michael kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1996. aastal Maailmapärandi komitee 20. istungil Méridas Mehhikos.[5] Komitee leidis, et Skellig Michael on erakordne ja universaalse väärtusega ja "unikaalne näide varasest religioossest asundusest", mis lisaks asub "märkimisväärses keskkonnas". Komitee leidis, et sarnast kristlikku kloostrit ei leidu kuskil Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ega Euroopas.[5] LigipääsIgal aastal antakse 13 paadilitsentsi ekskursioonide korraldajatele,[6] kes suvehooajal (aprillist oktoobrini) korraldavad igaüks iga päev ühe reisi saarele, kui ilm lubab. Kuna kloostrikompleksini kalju tipus viivad trepid on järsud, vanad ja lagunenud, ei korraldata ekskursioone tugeva tuule ega vihmaga. Saare ümber leidub sukeldumiskohti.[7] Saart kasutati 2014. aasta juulis filmi "Star Wars" VII jao võtteplatsina.[8] Viited
Välislingid Skellig Michael – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
.jpg)
