Piret Jaaks (sündinud 5. augustil1980) on eesti kirjanik. Ta on tuntud peamiselt näitekirjanikuna, kuid on kirjutanud ka proosat, lasteraamatuid, stsenaariume ja kriitikat.
Piret Jaaks alustas näidendite kirjutamist õppides Tartu Ülikoolis, kus toimusid esimesed kirjanduslikud katsetused.[3] Näitekirjanikuna tuli ta fookusesse 2011. aastal, kui tema näidend "Näha roosat elevanti" võitis Eesti Teatri Agentuuri poolt korraldatud näidendivõistluse.[4] Näidend lavastati 2013. aastal Polygon teatris (lavastaja Tamur Tohver).[5] Seejärel liikus Jaaks dokumentaalteatri valdkonda, olles dramaturgiks Vaba Lava ja R.A.A.A.M.i integratsiooniteemalisele lavastusele "Ma pigem tantsiksin sinuga" (2016, lavastaja Oleg Soulimenko), mis rääkis eesti ja vene kogukondade omavahelisest suhtlusest.[5] Seda lavastust on Jaaks oma doktoritöös nimetanud teedrajavaks enda loometeel dramaturgi ja dokumentaalteatri uurijana.[6] Järgnesid dokumentaalsed lavastused "Plaan T" Kanuti Gildi Saalis (2018, lavastajad Siim Tõniste ja Üüve-Lydia Toompere)[5], autorilavastus "Ilusad inimesed" (2019) Tartu Uues Teatris[5], lavastus iseseisvuse taastamisest "Samad sõnad, teine viis" Eesti Draamateatris (2021, lavastaja Mari-Liis Lill)[5], "Minu Narva", Vaba Lava Narva teatrimajas (2021, lavastaja Katrin Nielsen)[7] ja 2024. aastal "Lõpp" Vanemuise teatris (lavastaja Marta Aliide Jakovski), mis põhines intervjuudel hingehoidjate ja surijatega.[8]
Jaaksi esimene lastenäidend, mis lavale jõudis, oli "Pobiseja" Piip ja Tuut teatris (2017, lavastaja Marek Demjanov), millele järgnesid tööd Eesti Noorsooteatris (endine NUKU teater): "Elias maa pealt" (2018, lavastaja Helen Rekkor), eepiline kommunaaldraama 1990. aastatest "Enne meid oli veeuputus" (2018, lavastajad Jaak Kilmi ja Kiur Aarma) ning 2022. aastal "Uperpall" koostöös Zuga ühendatud tantsijatega.
Piret Jaaks on osalenud ka mitmetes rahvusvahelistes koostööprojektides nagu näiteks eksperimentaalne lavastus digiriigi ohtudest "Eritunnused" (2017, Vaba Lava, lavastajad Chris Kondek ja Christiane Kühl)[5], 2018. aastal jõudis aga Helsingis teatris Viirus lavale dokumentaallavastus "Ehitajad. The Builders" (kaasautor Nina Maria Häggblom, lavastaja David Kozma).[9] Samuti on teda lavastatud välisriikides, näiteks Minski teatris Homo Cosmos 2019 on tulnud lavale tema esimene draama "Näha roosat elevanti" (lavastaja Kalev Kudu) ja Sloveenia nukuteatris seati lavale Jaaksi lasteraamatu "Emme draakon" põhjal tehtud dramatiseering (2022, lavastaja Katja Povše)[10].
Lisaks dokumentaalteatrile on Piret Jaaks well made play (hästi tehtud näidendi) žanris kirjanik, mille professionaalsest tasemest annavad tunnistust arvukad auhinnad näidendivõistlusel, nominatsioonid Eesti teatri auhindadel kui ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhindadel.[11] Jaaks on kahel korral võitnud Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse, lisaks näidendile "Näha roosat elevanti" (2011) ka leinast rääkiva näidendiga "Siirderiitujad" (2019), mis esietendus Ugala teatris 2021. aastal nime all "Valged põdrad", lavastajaks Andres Noormets.[12] Raadioteatris on etendunud tema proosanäidend "Aasta pärast" (2017, lavastaja Aare Toikka).[13] Jaaksi enimmängitud näidend on aga draama "Öökuninganna", mis on jõudnud lavale lausa kolmel korral: Karlova teatris[5], Vana Baskini teatris[5] ja Soomes Turu teatris[14].
Proosa
2015 ilmus Piret Jaaksi novellikogu "Linnalegend" (kirjastus Jumalikud Ilmutused), mis sai ka Betti Alveri kirjandusauhinna.[15]
2023. aastal ilmus Jaaksil romaanivõistluse III preemia pälvinud ajalooline romaan "Taeva tütred" (Varrak), mis põhineb baltisaksa päritolu Eesti misjonäri Hedwig Bülli elulool, kes suutis oma tegevusega päästa hukust tuhandeid armeenlaste vastu suunatud pogrommi ohvriks langenud lapsi ja naisi.[16] 2023. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii liige Heidi Aadma ütles, et see on haruldase sisendusjõu ja psühholoogilise täpsusega kirjutatud missioonilugu, mis pühendub kõige olulisemale ja välistab ebaolulise, seda ka vormis. Teine žürii liige, ajaloolane ja kirjanik Tiit Aleksejev lausus, et „Taeva tütred“ on lugu tugevast naisest, karjasest, kes ei jäta oma karja. "Teost iseloomustab meisterlikult kujutatud keskkond ning ajastuliselt usutav keel, mis on ajaloolise romaani puhul väärtusteks omaette," sedastas Aleksejev.[17] Romaan oli ka A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia nominent.[18]
Jaaks on avaldanud neli lasteraamatut. 2017 ilmus tema esimene lasteraamat "Kadunud soki saladus" (kirjastus Varrak), mille on illustreerinud Marion Undusk. 2019. aastal ilmus lasteraamat "Emme draakon" (kirjastus Päike ja Pilv), mille illustreeris Marju Tammik ja mis pälvis n-ö lastekirjanduse Oscari, olles arvatud rahvusvahelisse lastekirjanduse kataloogi "The White Ravens".[19] 2022 nägi ilmavalgust Jaaksi uus teos "Härra Maru mustikapood", lugu suure lugemishuviga poisist, millele tegi pildid koomiksikunstnik Joonas Sildre. Tema neljas lasteraamat "Öölaps" (Pegasus 2024), mis aitab lastel seljatada hirme, ilmus koostöös illustraator Lumimariga.[20]
Jaaksi raamatuid on soovitanud lastele ka Eesti Lastekirjanduse Keskus.[21]
Stsenaristika
Piret Jaaks on alates 2019. aastast ETV teleseriaali "EnsV" kaasstsenarist koos Villu Kanguriga.
2021 – Parim teleseriaal "EnsV" (kogu tiimile)[27]
2024 – Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal Haapsalust pärit väljapaistva misjonäri Hedvig Bülli elu ja tegevust tutvustava romaani "Taeva tütred" loomise eest[28]
2015 – Eesti teatri auhindade nominent näidendiga "Näha roosat elevanti"[30]
2019 – Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent näidendiga "Enne meid oli veeuputus" (koos Jaak Kilmi, Kiur Aarma ja Andris Feldmanisega)[31]
2021 – Eesti teatri auhindade nominent näidendiga "Siirderiitujad"[32]
2023 – Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent kogumikuga "Sireenid ja teisi näidendeid"[33]
2023 – Tartu lastekirjanduse auhinna nominent raamatuga "Härra Maru mustikapood"[34]
2024 – A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia nominent romaaniga "Taeva tütred"[35]
2025 – A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia nominent romaaniga "Põdravalgus" [36]
