Caspar Schuwenflug

Caspar Schuwenflug (ka Kaspar; Schuwenpflug, Schuwempflug; u. 1370 Passenheim Preisimaa – 10. august 1423 Montefiascone Itaalia) oli Saare-Lääne piiskop 1420–1423.

Schuwenflug oli Warmiast, Passenheimi (Pasymi) linnast pärit sakslane. Aastatel 1398–1416 töötas ta notarina. Augustis 1404 ja jaanuaris 1405 on teda mainitud seoses õpingutega Itaalias Padovas. 1405 sai ta Padova ülikoolist arstiteaduste doktori kraadi. 1411–1416 oli ta Warmia kanoonik. Ta osales Konstanzi kirikukogul (1414–1418). Aastatel 1418–1419 töötas ta Warmias praostina ning seejärel Saksa ordu kõrgmeistri kaplanina ja Fromborki (Frauenburg) toomhärrana.

Schuwenflugi on mainitud 13. septembril 1414 Saksa ordu kõrgmeistri teates ordu Liivimaa maameistrile kui Saksa ordu saadikut oikumeenilisel kirikukogul Konstanzis. 1418 arutasid Schuwenflug ja Saksa ordu prokuraator paavsti juures Riia peapiiskopkonna omandi üle, mille kohta Schuwenflug andis 13. mail 1418 ordu kõrgmeistrile aru. 19. mail saatis Schuwenflug kõrgmeistrile oma soovituse ja 26. juulil 1418 saatis ta meistrile oma tänukirja. 4. mail 1418 esitles Schuwenflug end Gniewi (Mewe) komtuuri Johann von Zelbachi juures. 13. mail 1418 mainis paavst Martinus V teda oma teates vaherahu sõlmimisest Saksa ordu ja Poola vahel.

Schuwenflug oli seotud Riia peapiiskopi Johannes VI Ambundi ametissemääramisega, mistõttu augustis 1418 soovitas Saksa ordu kõrgmeister Michael Küchmeister von Sternberg paavsti määrata Schuwenflugi mõnele vakantseks jäävale ametikohale Preisimaal või Liivimaal.

Saksa ordu kõrgmeister soovitas teda paavstil ametisse määrata. 8. jaanuaril 1420 määras paavst Martinus V Schuwenflugi Saare-Lääne piiskopiks.

Schuwenflug teatas 19. juulil 1420 Haapsalust Saksa ordu kõrgmeistrile, kuidas teda Lihulas vastu võeti, ta saatis oma teenri Hans Borchtorpi kõrgmeistri juurde ja saatis meistri teenri Hans Wargeli tagasi. 7. augustil 1420 oli ta Kuressaares ja 4. novembril 1420 Lihulas. 1422. aastal on teda mainitud Võnnu maapäeva retsessis. 1423 oli ta Itaalias, Montefiascones.

Schuwenflug saatis 7. augustil 1420 Saksa ordu orduprokuraatori kaudu kirja Martinus V-le, milles kirjeldas oma valduste olukorda.

Taani kuningas Erik teatas 25. septembril 1420, et võttis piiskop Schuwenflugi ja tema Saare-Lääne piiskopkonna oma kaitse alla.

Schuwenflug saatis 4. novembril 1420 kirjad paavstile, Poola kuningale ja Leedu suurvürstile vaherahu sõlmimise asjus.

Caspar Schuwenflug suri 10. augustil 1423 Montefiascones Itaalias.

• Leonid Arbusow, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert".
• Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".